Vanimaid kollektiive vabariigis, mis on tegutsenud järjepidevalt aastast 1871, on Rõngu puhkpilliorkester. Orkestri ajaloo on kogunud ja koostanud kauaaegne Rõngu puhkpilliorkestri juht ja dirigent Endel Tomingas (1913 – 1996.a).
Puhkpilliorkestri asutaja oli 1871.a KARL ROSSMANN, köster-koolijuhataja Rõngus ja tema vend kooliõpetaja ARNOLD-JOHANNES ROSSMANN. Esimesed Rõngu puhkpilliorkestri dirigendid-juhatajad olid asutajaliige JAAN GRÜNFELDT Tammel ja JUHAN ROSENFELD. ROSENFELDIDE käe all tegutses orkester 1871–1881. Alates 1881. a jätkavad vennad SIIMON ja JAAN ROSENFELDTID kuni 1900. a. Aastast 1930 juhatas orkestrit FRIEDRICH TOMINGAS ja kaasajal tema poeg ENDEL TOMINGAS.
1979. a oli väga viljakas. Rõngu Kultuurimaja direktor TÕNU REITSNIK asutas Rõngu Keskkooli poistest 20-liikmelise noorte puhkpilliorkestri, mis osales koos täiskasvanute orkestriga 1981. a Tallinnas koolinoorte laulu- ja tantsupeo rongkäigus. Praegu on Rõngu puhkpilliorkester 20-liikmeline ja dirigent-juhatajaks Tõnu Reitsnik. Rõngu kandi kultuurielu on väga rikas andekate ja teotahteliste tegijate poolest. Niipalju on pillimehi, et ansambleid on võimalik pakkuda kõikvõimalikeks üritusteks ja tähtpäevadeks.
Staaþikaid kollektiive töötab majas teisigi: naisansambel, naisrahvatantsurühm. Tantsitud on Rõngumail aastaid. Uuel hooajal proovime taaselustada Rõngu segakoori ja segarahvatantsurühma.
Andekaid juhatajaid Rõngus on: HELVE PÄID - naisansambel, VAIKE PODAR - naisrahvatantsujuht. LEHTE PUUDERSELL, Rõngu Keskkooli eesti keele õpetaja on väga andekas lavastaja ja stsenarist. Kõik taidlustemaatilised kavad sünnivad tema käe all.
Rõngus on välja kujunenud traditsioonilised üritused: iga maikuu kolmandal nädalavahetusel toimib kodukandipäev, mis on alati kindla teemaga; jaanipäev; aastavahetuse pidu; monumendi aastapäev; emade päev jne. Toimuvad õhtud ja üritused noortele. Rõngus on kaunil Hiugemäe nõlval lauluväljak. Korraldame ka suvel seal üritusi vastavalt võimalustele.

Kirjanduslik Rõngu
Vallas on 3 riiklikku, 2 kooli- ja 1 seltsi raamatukogu.
Vallast pärit või vallaga seotud kirjanikud:
Ernst ENNO (08. 06./ 27.05.1875 – 07.03.1934) luuletaja.
Sünd. Valguta mõisa kutsari, pärastise kõrtsmiku ( tuntud Köötsa kõrtsi nime all) ja taluomaniku pojana, lapsepõlv ja noorus möödusid Koruste küla Soosaare talus, õppis Lapetukme vallakoolis ja hiljem Tartus ning Riias. 1906- 1908 elas oma vanemate talus Soosaarel. Luuletajaks kujunemisel on oluline osa kodutalul, kus nooruk kiindus loodusesse ja rahvamuistenditesse ning võttis omaks patriarhaalse eetika tõekspidamised. Korustes elades osales E. Enno ka nn. Rõngu Parnassi kirjandusringis koos O.Grosschmidti, B. Weberi jt., saades siit esimese tõuke oma luuleharrastusele. Hilisem elu seotud Valga ja Haapsaluga. E.Enno sõnadele on loonud viise C.Kreek,A.Kapp, T.Vettik, E.Tubin, G.Ernesaks, R. Rannap, M,Saar, R.Päts jt.
Otto GROSSCHMIDT ( 20.08./12.1869 – 10.06.1941) luuletaja ja näitekirjanik. Sünd. Vastse-Otepää pagari pojana. Töötas aastatel 1889- 1906 Raigastes kooliõpetajana, võttis osa nn. Rõngu Parnassi kirjandusringist. Hilisem elu seotud Tartuga.
Liina GROSSCHMIDT ( 08.04./28.03.1872- 30.05.1952) tõlkija. Sünd. Sööt Rõngus, O.G. naine. Arvukalt tõlkis lastekirjandust, näidendeid, moraliseerivaid rahvaraamatuid ning röövliromaane.
Peeter GRÜNFELDT ( 01.10./19.09.1865 – 11.04.1937) kirjamees. Sünd. Pühastes kooliõpetaja pojana, õppis Rõngu khk- koolis. Oli koolmeister Aakres, Valgas. Hilisem elu seotud Tartu ja Tallinnaga.
Ivar Vidrik IVASK ( 17.12.1927 – 23.09.1992) kirjandustegelene, kriitik ja luuletaja. Sünd. Riias, lapsepõlvesuved veetnud Rõngus Tolmu talus. Pühendanud tsükli 'Rõngu ja Riia vahet' oma isapoolsetele sugulastele Rõngus. Hilisem elu välismaal. Väsimatu Eesti tutvustaja.
Jaan KÄRNER ( 27.15.1891 – 03.04.1958) kirjanik ja kriitik. Sünd. Kirepi valla Käo küla Kenksepa (või Kinksepa?) talu perepojana, õppis Uderna ministeeriumikoolis. Hiljem elanud Moskvas, Tallinnas ja Tartus.
Einar MAASIK ( 30.12.1929) proosakirjanik, publitsist. Sünd. Narvas. 1941.a. õppis Valguta algkoolis. Hiljem elanud Viljandis, Tallinnas. Elab vabakutselisena Valguta sauli külas.
Helmi MÄELO ( 13.04./01.04.1898 – 17.07.1978) kirjanik, ajakirjanik, Kodanikunimega Pett. Sünd. Uderna valla Morjentsi talu peretütrena. Õppis Uderna min. –koolis, aktiivne nais- ja karskusühingute asutaja. Hilisem elu kulges Rootsis.
Ado REINVALD (03.12./ 21. 11. 1847 – 08.02.1922) luuletaja. Sünd. Viljandimaal Tammalaane talus. Elas Uderna koolimajas. ( Tütar Liisa Perandi =?).
Eduard SUURSEPP ( 27.04./15.04.1896 – 19.07.1975) tõlkija ja memuaarkirjanik (aastani 1938 Gross(s)chmidt – O.G. poeg). Sünd. Raigaste koolimajas kooliõpetaja ja kirjamehe pojana. Hiljem elanud Tallinnas ja Valgamaal Sangastes.
Jakob TAMM (07.05./ 25.04.1891 – 26./ 13.07.1907 ) luuletaja ja tõlkija. Sünd. Vastse –Nõo vallas sulase pojana, õppis Kirepi vallakoolis ja Tilga vene kirikukoolis. Teedlas mälestuskivi ( 1967). Hiljem elanud Väike-Maarjas.
Kusta TOOM (25.09./ 13.09.1892 – 31.03.1973 ) kirjamees, toimetaja. Kodanikunimega August Toomingas . Sünd. Rõngu kiriku kellamehe ja kooliteenija pojana. Hariduselt autodidakt, vagabund. Mälestuskivi avatud Juka teeotsal, kus lähedal Salulaanes metsaonnis elaski, rajades sinna ka algelise trüki- ja köitekoja.
Fredebert TUGLAS ( 02.03. / 18.02.1886 – 15.04.1971) prosaist, tõlkija, kriitik. Sünd. Ahja mõisa puusepa pojana. aastatel 1897 – 1900 elas Kirepis ja õppis Uderna min. – koolis. Hiljem elas Tartus ja Tallinnas.
Eduard TÜRK (11.04.1888 – 14.03.1966) kirjanik, näitleja. Sünd. Teedlas Türgi talus. Hiljem elanud Tartus, Pärnus ja Tallinnas.
Mats TRAAT ( 23.11.1936 ) luuletaja, prosaist. Sünd. Palupera vallas Meema küla Kuutse talus. aastatel 1957 – 1958 töötas Rõngu MTJ-s normeerijana .
Henrik VISNAPUU (O2. 01. 1890 /21.12.1889 – 03.04.1951) luuletaja. Sünd. Leebiku vallas taluteenija pojana. Elas Tulimäel metskonna majas.
'Kirjanduslik Rõngu' on kokku pannud jaanuaris 1998.a. Laine Meos.

Rõngust pärit tuntud kultuuritegelasi
Aleksander Jakob Eisenschmidt - esimene eesti soost põllumajanduse doktor.
Konrad Mägi- maalikunstnik
Johannes Bleive- helilooja
Aleksander Lätte - helilooja
Artur ja Kristjan Jaama- ploomi- ja loomakasvataja
Aleksander Sannik - sportlane
Olaf Roots- pianist, dirigent
Voldemar Kuslap- laulja
Ants Sööt- koorijuht, laulupidude üldjuht
Elmar Kits - kunstnik
Kristjan Teder- lillemaalija
Juhan Paberit- skulptor
Tõnis Paberit - skulptor
Aleksander Theodor Middendorf - maadeuurija
Rudolf Bernakoff - naistearst
Karl Eichvaldt- botaanik
Carl Tenner - geodeet
Eduard Vääri - kirjandustegelane
Väino Unt - füüsikadoktor
Leopold Hansen - näitleja
Eduard Türk- näitleja
Paul Ruubel- näitleja
Endel Ruubel - jalgrattur
Ludvig Vilhelm Moritz - Tartu Ülikooli eesti keele lektor
Jaan (k) Kompus - köster

Koostanud 13.06.99 Rõngu raamatukogu andmetel Laine Meos.

Põgus pilguheit Rõngu kooli ajalukku

1660. a olid jesuiidid Rõngu mõisas õpetanud talulastele lugemist.
1686. a avas Ingat(s)i Jaak Rõngu kirikumõisas kooli, mille edaspidisest saatusest andmed puuduvad. Kirikulaegas koos dokumentidega hävis Põhjasõjas. Pärast Põhjasõda avati köstrimajas kool, kus Pedi Jaan õpetas 5 – 10 lapsele lugemist, katekismust ja kirikulaulu.
1760 – 1770-ndail aastail avati külakoolid Hellenurme, Udernasse, Lapetukme külla, Raigastesse, Astuverre ja Soodla külla (Korustes).
1844. a hakkas köster-koolmeister Karl Rossmann (maetud Rõngu kalmistule) õpetama leerimajas kuuele lapsele lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja piiblilugu. See oli kihelkonnakool, milles õpetati tulevasi koolmeistreid.
Vahepeal kooli ei olnud, takistas leeritöö. 1846 – 1851 töötas kool Kirepis. 1875. a ehitati leeritoa kõrvale koolimaja kaheaastase kooli jaoks. Alates 1879. aastast oli kool neljaklassiline. Karl Rossmanni ja ta järglase Karl Lampsoni ajal loodi Rõngu Mängu- ja Lauluselts, meeskoor ja mitmed instrumentaalansamblid.
1908. a valmis koolile juurdeehitus.
1927. a muudeti kool 6-klassiliseks algkooliks. Rõngus töötas IV, V, VI klass, esimesed klassid asusid Tilgas, kus õpiti ühe õpetaja juhendamisel.
1940. a muudeti kool 7-klassiliseks Rõngu Mittetäielikuks Keskkooliks.
1941 – 1944 tegutses kool jällegi 6-klassilisena.
1944 – 1959 oli kool 7-klassiline ja alates 1960. a 8-klassiline.
1990. a 1. septembil avati keskkoolis 10. klass, milles õppis 20 õpilast.
1998. a märtsis avati arvutiklass.
1997. a lülitus meie kool ülemaailmsesse õpilaste keskkonnakaitsealasesse programmi Globe. Maateaduse õpetaja Mare Tina juhendamisel teevad õpilased ilmavaatlusi, määravad veekogude happelisust jne. Vaatluste ja mõõtmiste tulemused edastatakse interneti kaudu Globe`i keskusesse USA-s.
Koolil on sõprussidemeid Norra Hoboli kooliga ja seda aastast 1994. Norralased külastavad pidevalt meid ja meie õpilased käivad Norras.
1987. a toimus kooli juubeliüritus, mis oli pühendatud hariduselu 300. aastapäevale. Kooli juurde paigutati mälestuskivi ning võeti kasutusele sinivalge koolilipp.
Rõngu Keskkool on Bengt Gottfried Forseliuse Seltsi liige.
Õpetajad ja õpilased võtavad aktiivselt osa kohalikust kultuurielust. 21. mail toimub traditsiooniline kodukandipäev, mis on pühendatud kas laulule, kujutavale kunstile, kirikule või haridusele ja selle raames toimuvad loengud, näitused, ekskursioonid.
Kooli kõrvale metsaparki rajasid õpilased koos kehalise kasvatuse õpetajatega nõuetekohase terviseraja.
Käesoleva sajandi tuntumad vilistlased on: Elmar Kits (maalikunstnik), Hannes Bleive (helilooja), Olaf Roots (dirigent), Eduard Visnapuu (muusikapedagoog), Kristjan Teder (lillemaalija), Juhan Paberit (skulptor), August Tomingas ehk Kusta Toom (kirjanik, ajakirjanik), Kristjan Jaama (lambatõugude aretaja), Artur Jaama (ploomiaretaja), Eduard Türk (näitleja), Endel Ruubel (jalgrattasportlane), Paul Ruubel (näitleja), Ago Sisask (idamaa keelte filoloog), Toomas Tenno (Tartu Ülikooli keemiaprofessor), Ahti Puudersell (näitleja), Andero Ermel (näitleja).
2006. a 2. märtsil avati renoveeritud spordikompleks. Saime avarad võimalused sporditegevuseks jõu-, aeroobika- ja spordisaalis. Spordikompleksi juurde kuuluvad kaasaegsed riietumis- ja pesemisruumid ning saunad. Koolis on jätkuvalt oodata uuendusi ja juubeliaasta tähiselt liigub meie hariduselu julge vaatega tulevikku.

Ajalooõpetaja Anne Leppik